Mõisahärra valmistab viina mõisa taastamiseks

Gareth Niblett, omanik Võhmuta (Wechmuth) mõis inglise-saksa taustaga Tapa vallas, on hakanud vanade mõisatraditsioonide järgi viina valmistama, et teenitud tulu abil lagunenud mõisat remontida.

Mõisas ei ole aktiivset viinapõletustehast, sest vana hoone on lagunenud, nagu ka mõisa peahoone. Säilinud on aga võimas väravahoone, mis on Eestis ainulaadne. Seda peetakse 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestusmärgiks. Omanik elab mõisakompleksi kuuluvas majas, mis asub väravahoone kõrval ja mille nad tegid elamiskõlblikuks. "Me arvasime, et saame mõisa korda kahekümne aastaga, kuid tundub, et see võtab palju kauem aega," ütles Gareth. "Meie oma kakssada aastat."

E-Eesti tundus põnev

Kui Garethi pere sai 2004. aastal oma esimese lapse, otsustati, et ta ei peaks Ühendkuningriigis üles kasvama. Samal aastal liitus Euroopa Liiduga üheksa riiki, sealhulgas Eesti. Võrreldi erinevate riikide õigusakte. Eesti ja Tšehhi Vabariik jäid lauale, kuid Eesti eeliseks oli see, et omandisuhteid oli kindlalt paika pandud. Kui sa ostsid siin kinnisvara, said sa korraga nii maa kui ka hooned. Mujal võisid maa ja hoone olla eri omanikud ja see ennustas suurt segadust.

Eesti e-valitsuse projekt oli Garethi jaoks väga huvitav, sest ta töötas küberturvalisuse valdkonnas. Lisaks on Garethi ema saksa taustaga. Ta oli käinud Saksamaal ja näinud sealseid mõisaid. Aga Saksamaal on elamine kallis. Ta oli uurinud Eestiga seotud baltisakslaste ajalugu, mis teda köitis.

2009. aastal kolis pere siia. Kaks aastat varem sai pere teise lapse ja kolmas sündis Rakveres kaks kuud pärast saabumist. Aasta varem oli alanud ülemaailmne finantskriis ja Gareth teenis kodu müügist vähem raha, kui ta ootas. Nad kolisid koos väikeste lastega võõrasse riiki, kus polnud sõpru ja kohalik keel kõlas võõralt. "Teil on väga raske keel," tunnistas Gareth. Ta saab aru ja räägib ise, kuid eelistab siiski suhelda inglise keeles. Siiski pani ta lapsed kohalikku lasteaeda ja kooli ning nende keeleoskus on nüüdseks sama, mis kohalikel.

Võhmuta mõis

Võhmuta mõis (saksa keeles Wechmuth) ehitati 17. sajandi teisel poolel. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Manteuffelite perekonnale. Võhmuta on üks stiilsemaid klassitsistlikke väikemõisaid Eestis. Tõenäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärit puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi alguses ümber lamedate plekk-katustega klassitsistlikuks hooneks. Eraldi vaatamisväärsus on väravahoone.

Allikas: Tapa muuseum

Võhmuta ei ole nii võimas mõisakompleks kui Palmse või Vihula mis on ka Lääne-Virumaal. Aga Gareth on õnnelik, et tal on väiksem rüütlimõis. Kompleksis on kuus hoonet ja park. Ümberringi on põllud. "Mulle meeldib eraldatus," ütles ta. Gareth on kuulnud, et eestlasele piisab, kui lähim naaber elab nii lähedal, et tema korstnasuitsu on näha. "See sobib mulle," ütles ta. Kui Gareth aknast välja vaatab, näeb ta lumivalget põldu, musta metsa ja sinist taevast. "Ma näen läbi akna Eesti lippu," ütles ta. Tema kodulinn Hull on sama suur kui Tallinn. "Linnas on müra," lisas ta.

Eesti vahemaad on muidugi teistsugused, kui Gareth on harjunud. Ta ütles, et ta võib lapsed Tallinnasse, mis on tema kodust saja kilomeetri kaugusel, lõbutsema viia. "Varem sõitsin iga päev sama kaugele tööle," meenutas ta. Kuigi viinatootmine asub endiselt Tallinnas Lasnamäe ääres asuvas moodsas hoones. Seal on head tingimused, puhtad ruumid, hea vesi ja ventilatsioon. Gareth viibib seal paar päeva nädalas.

Žürii oli meeldivalt üllatunud

Kui žürii kogunes eelmisel sügisel, et valida parim mahejook Eestis, ei oodatud palju viina, mida toodetakse kaubamärgi Manor Spirits all, mis on valmistatud talinisust. Tugevat alkoholi oli varem maitsnud ja siis õlgu kehitanud. Kuid seekord olid degusteerijad üllatunud. See vodka oli maitsev. Isegi õrnema soo esindajad tunnistasid seda. Kokk Angelica Udeküll üldiselt ei austa viina, kuid see toode oli isegi talle meeldiva maitsega.

Kokkuvõttes võitis viin konkursi kolmanda koha, mis on kange alkoholi konkursi ajaloos erakordne. Põhjenduseks oli ka keskkonnasõbralik pakend. Pudel on korduvkasutatav, etiketid on lamineerimata puuvillasest paberist, korgid taaskasutatud korgist ja tselluloosist biolagunevad korgikaaned.

"Me teeme head viina, Eesti parimat," ütles Gareth, tunnistades, et see ei ole lihtne. "Ma teeniksin konsultatsiooniga rohkem." Lihtsam oleks osta orgaanilist alkoholi lähedalasuvast Moe tehasest, nagu teisedki teevad, kuid ta tahab kogu tootmistsükli enda kontrolli all hoida. "Muidu ei oleks see käsitöö."

Esimene toode jõudis pudelitesse eelmisel suvel. Ettevalmistus võttis terve aasta. "Ma ei leppinud enne, kui olin tulemusega rahul," ütles Gareth. Tema sõnul on ta oma saksa päritolu tõttu perfektsionist.

Kuid kuigi algne idee oli, et ta toodab 80 protsenti oma viina ekspordiks, on praegune reaalsus pandeemia tõttu vastupidine. Ta pidi leidma kohaliku turu. Selle nimel töötab ta iga päev. Viina saab osta kohapeal mõisast, aga ka mitmetest restoranidest. Potentsiaalseid kliente oleks veelgi rohkem, kui restoranidel ei oleks praegu nii raske aeg.

Gareth peab toodet ennast tähtsamaks kui kaubamärki. "Paljud kulutavad kaubamärgile miljoneid, kuid toode puudub," ütles ta. Kindlasti ei taha ta teha midagi sellist, mida saab teha igas poes. "Viina valmistamine on protsess," ütles ta. Seda valmistatakse väikestes partiides alates teraviljast kuni klaasini. Teravili jahvatatakse jämedalt, et saavutada maksimaalne iseloom. Seejärel kääritatakse ja destilleeritakse. Parim osa piiritusest lahjendatakse pehmendatud veega. Suhkrut või muid lisandeid ei kasutata ning toodet ei filtreerita. "Igasugune jutt hõbefiltritest ja muust suurest tehnoloogiast on jama," ütles Gareth. Teravili pärineb Lauri-Jaani talu Lääne maakonnas.

Sellise tootmismeetodi puhul nagu mõisa viina destilleerimisettevõtetes, säilivad tootes teravilja looduslikud omadused. Peamise tooraine maitset võib iseloomustada järgmiselt: see annab peensust, pehmust, puuviljalisust. Ta kirjeldab kogu tootmistsüklit üksikasjalikult, protsess on üsna pikk, sest see koosneb ka toote puhkama jätmisest. Eesmärgiks on alati parim tulemus, maitse ja lõhn. "Viina peab olema puhtalt joodav ja ma tahan puhtaid maitseid. Näiteks talinisu maitseb magusamalt," kinnitas Gareth.

Ta valib ka Sangaste rukkiviina ja enne jõule tegi ta ühe vürtsikas liköör. Kuid tal on ka salajane soov. Vanade eesti mõisate kombe kohaselt lubab ta katsetada kartulist viina valmistamist. Samuti ei ole ta maha matnud oma unistust, et kolib mõisa peahoonesse ja alustab uuesti viina valmistamist mõisa endine piiritusetehas selle kõrval.

Kommentaar

Otsime oma restorani põnevate väiketootjate jooke, mis on kauplustes harva või üldse mitte saadaval ja mis erinevad tavapärastest toodetest. Kohalike tootjate tooted on väga olulised ka selleks, et ikka Eestit reklaamida. Manor Spirits võttis meiega ühendust ja me otsustasime proovida. Külalised võtsid seda rõõmuga vastu ja kiitsid selle pehmust ja värskust.

Tiina Kõresoo, restorani perenaine Sool

Tõlkinud Manor Spirits, originaalartikkel Tiit Efert ja avaldatud ajakirjas Maa Elu (Postimees).